LUULETAMA, LUULENDAMA, LUU LENDAB, LUU-LU JA LEE-LO, VÄRSISEPP JA PEGASUS, LUULELEMB JA LEMBELUUL
..(:) KIVISILDNIK
TÕELISE LUULE ALLIKAD
Mõningaid näpunäiteid luuleteele asunule.
1. Lugemus. Loe, loe kõike, vaenlast peab tundma, luule geograafiat peab tundma, peab teadma, kus on poeetilised soolaukad, kuhu on uppunud tuhanded entusiastid. Peab teadma, kus on kõva pind, kus on mäeharjad ja grillimiseks sobivad metsalagendikud ning õngitsemiseks paslikud võrendikud. Loe klassikat, loe elavaid suurmeistreid, loe kriitikat, loe teooriat, loe tõlkeid. Loe kõike alates sopakatest ja õpikutest lõpetades filosoofia ja pornograafiaga.
2. Elukogemus on alati abiks, aga see ei asenda kunagi lugemust. /--/
3. Mõistuslik lähenemine on poeetilise edu kindel tagatis, arutu rapsimine ei ole isegi spordis tulemuslik, saati siis aju jõusaalis. Luule on aju jõusaal, luule ei ole nõrkuse näitamise koht, luule on jõu rakendamise koht. /--/
4. Treeningplaan on möödapääsmatu, planeerimine on eesmärgile suunatud ning mõistuspärase tegevuse alus. /--/
5. Poeetilises tegelikkuses orienteerumine on iseäranis tähtis .. /--/
6. Iseloom. Kui sul ei ole tugevat iseloomu, siis sinust luuletajat ei saa. Luuletamine ei ole mugavuspagulus. Luuletamine on armutu võitlus oma koha eest maailmakirjanduses. /--/
7. Jõud on võtmeküsimus, nõrkadest saavad prosaistid ja ajakirjanikud, sageli ka alkohoolikud ja mölakad. Luuletamine on meeletu vaimne pingutus .. /--/
8. Saatus on samuti üks paha asi, mille taha sõit sageli seisma jääb. Mõistust on, iseloomu on, jõudu on ka, aga nii palju mõistust, iseloomu ja jõudu ometi ei ole, et saatuselööke välja kannatada ja poeet kantaksegi jalad ees teleka ette. /--/
9. Eesmärgi teadvustamine on oluline. Kui sa tahad luuletda, siis sa lihtsalt ei tee muid asju ja ei taha muid asju, sa tahad lugeda ja kirjutada. Ainult lugeda ja kirjutada. /--/
10. Kõige muu allutamine eesmärgile, nii kirjutamises, lugemises kui vaba aja veetmises, aga ka möödapääsmatute kohustuste täitmises oled sa eelkõige luuletaja. Sa ei heida magama suvalise lupardina, sa heidad magama luuletajana, sa ärkad üles luuletajana. /--/
TÕELISE LUULE ALLIKAD
Mõningaid näpunäiteid luuleteele asunule.
1. Lugemus. Loe, loe kõike, vaenlast peab tundma, luule geograafiat peab tundma, peab teadma, kus on poeetilised soolaukad, kuhu on uppunud tuhanded entusiastid. Peab teadma, kus on kõva pind, kus on mäeharjad ja grillimiseks sobivad metsalagendikud ning õngitsemiseks paslikud võrendikud. Loe klassikat, loe elavaid suurmeistreid, loe kriitikat, loe teooriat, loe tõlkeid. Loe kõike alates sopakatest ja õpikutest lõpetades filosoofia ja pornograafiaga.
2. Elukogemus on alati abiks, aga see ei asenda kunagi lugemust. /--/
3. Mõistuslik lähenemine on poeetilise edu kindel tagatis, arutu rapsimine ei ole isegi spordis tulemuslik, saati siis aju jõusaalis. Luule on aju jõusaal, luule ei ole nõrkuse näitamise koht, luule on jõu rakendamise koht. /--/
4. Treeningplaan on möödapääsmatu, planeerimine on eesmärgile suunatud ning mõistuspärase tegevuse alus. /--/
5. Poeetilises tegelikkuses orienteerumine on iseäranis tähtis .. /--/
6. Iseloom. Kui sul ei ole tugevat iseloomu, siis sinust luuletajat ei saa. Luuletamine ei ole mugavuspagulus. Luuletamine on armutu võitlus oma koha eest maailmakirjanduses. /--/
7. Jõud on võtmeküsimus, nõrkadest saavad prosaistid ja ajakirjanikud, sageli ka alkohoolikud ja mölakad. Luuletamine on meeletu vaimne pingutus .. /--/
8. Saatus on samuti üks paha asi, mille taha sõit sageli seisma jääb. Mõistust on, iseloomu on, jõudu on ka, aga nii palju mõistust, iseloomu ja jõudu ometi ei ole, et saatuselööke välja kannatada ja poeet kantaksegi jalad ees teleka ette. /--/
9. Eesmärgi teadvustamine on oluline. Kui sa tahad luuletda, siis sa lihtsalt ei tee muid asju ja ei taha muid asju, sa tahad lugeda ja kirjutada. Ainult lugeda ja kirjutada. /--/
10. Kõige muu allutamine eesmärgile, nii kirjutamises, lugemises kui vaba aja veetmises, aga ka möödapääsmatute kohustuste täitmises oled sa eelkõige luuletaja. Sa ei heida magama suvalise lupardina, sa heidad magama luuletajana, sa ärkad üles luuletajana. /--/
Hasso Krull: Kui ma hakkasin aru saama, et luuletused päriselt olemas on, muutus minu elu, ja see muutus oli pöördumatu. See juhtus viieteistaastaselt. Sain korraga aru, et sõnadest saab kokku panna midagi, mis on nagu omaette olevus, need ei ole lihtsalt ritta pandud märgid. .. Luuletamine algab jäljendamisest. Kõik on sellega nõus, aga tavaliselt arvatakse, et jäljendamine hiljem lakkab, sest autor leiab üles "oma hääle". Mina sellesse päriselt ei usu, sest luule on alati paljuhäälne, ja teatavat eeskuju tuleb alati jäljendada, isegi kui see on mõni ise kirjutatud tekst. Õigem oleks seega öelda, et luuletaja peab leidma oma häälte hõimu, justkui teatud totemistliku rühma, millesse ta kuulub - aga tavaliselt kuulub ta mitmesse rühma korraga.
ÜLESANNE. Eesti keeles on toredad sõnaliited, mille sõnatüvele liitmisel saame uue tähenduse või tähendusvarjundiga sõna. Koosta järgmistest sõnadest seletussõnastik. Võid sõnu ka lisada.
luleerima, lulaarium, lulism, luliit, lulaad, luuletumus, luuletavus, luulur, luulus, luuleng, luulendus, luulend, luulik, luuleline, luuletaja, luullane, luuljanna, luulard, luulendi, luulkond, luulestik, luulela, luulmik, luulekene, luuletu, ebaluul, luulestama, luuleskelema, luulendada, luulerdama, luulenema, luulereerima, luulene, luuljas, kuriluuletama, hädaluuletama, raviluuletama, rändluuletama, kõrgluuletama,
PUSSERDUSI, SUSSERDUSI, VUSSERDUSI
LUULEJÄLJENDUS
VEENDUMUS. Artur Alliksaar
Ainult lapsed suudavad suudelda valgust. Ainult lapsed suudavad naeratada nii, et selles pole nukrust. Ainult lapsed võivad sülelda kevadet. Ainult lapsed võivad nautida maailma nii, et see ei tee kellelegi valu. Kujutelmad käivad nii kaugel, et ei leia enam teed tagasi. Tunded käivad nii kõrgel, et kõrgus kisub nad kiududeks. Mõtted käivad nii sügaval, et sügavus neelab nende üdi. Kes endast välja tungib, jõuab tühjusse. Kes tühjusest tagasi pääseb, leiab midagi endast ikka veel ootavana. Kui lapsikud on päikesed! Mõelda ainult - niiviisi lõõmata ja lõõmata! Kui lapsikud laulud! Mõelda ainult - niiviisi lennata ja lennata! Kui lapsikud on lootused! Mõelda ainult - niiviisi lummata ja lummata! Ja kui lapsik on veel armastus! Mõeldamatu, mil määral võib ta juua ja januneda! Oma ustavate ulmade nimel, oma põgusate pettumuste nimel, oma rahutute rõõmude nimel, oma valitud valude nimel, lammutuvate lahkumiste eelõhtute nimel, üllatavate naasmiste järelhommikute nimel, unede nimel, mis ennustasid, ilma et seda usutukski, ärkamiste nimel väikesil võluvail lagendikel keset tõeluse tumedaid tihnikuid, kargelõhnaliste kuukombitsate nimel, mis panevad hinge kihelema, rändavate, kodutute tähtede varjatud ärevuse nimel, ununenud mängude nimel uttu mattunud mägedes, kustumatute uskumuste nimel, ilu nimel, mis pole kunagi ilmaaegne, õnne nimel, mis alati võinuks varem alata, kirgede kibeda õndsuse nimel, lembemeloodiate kuuldamatute kulminatsioonide nimel, tugeva tuule nimel sinu naeru purjedes, sinu pisarate nimel, mille eest pole kuhugile peitu minna, kohustuste nimel kannatada, vajaduse nimel vabaneda, elu kõikvõimsuse nimel, armastuse nimel, mis ei talu tardumust, anun sind, ära tee lapsele oma hinges haiget. |
JÄLJENDUSED
Ainult loomad suudavad sõnadeta parandada seda, mida inimesed sõnadega ei suuda Ainult koerad saavad sind aga-deta armastada ja olla üdini lojaalsed. Ainult kassid suudavad lipitsedes ja nõudes sinu hinge pugeda. Ainult jänesed suudavad olla nii vaiksed ja arad, kuid jätavad lahkudes su südamesse augu. Ainult linnud suudavad oma kõrvulukustava kraaksumisega laulda kõige kaunima laulu. Ainult kalad suudavad olla sinu suurim hirm, kuid poetada peoga su südamesse rõõmu. Ainult inimesed suudavad sind nii maha trampida, et su parim sõber on neljajalgne egoist. (Elina) Kui lapsikud on päikesed! Mõelda ainult - niiviisi lõõmata ja lõõmata. Kui lapsikud on puud! Mõelda ainult - niiviisi viibida ja viibida. Kui lapsikud on haavalehed! Mõelda ainult - niiviisi laperdada ja laperdada. Kui lapsikud on autod! Mõelda vaid - niiviisi tormata ja tormata. Kõikjal leidub puid, nii suuri kui väikeseid. Kõigil puudel on võras sadu oksi. Kõigil puudel on juured tugevalt maas. Kõigil puud on elu jooksul kandnud vilja. Mõni on peenem tüvelt, mõni jämedam. Mõni on kaugele näha, mõni mitte nii. Mõnel puul on kuivanud oksi, aga linnupesad on ka. (Kristjan) Kõik, mis kaugel väljapool piire. Kõik põhjatusse uppunud mõttetuse vili. Kõik lugude lootsiku lootusetud lood, mida enam ei kuule. Kõik, mida ütleb viimse vine lõplikkus. Kõik see ununeb, ununeb kauemaks kui vee peal hõljunud sulg. Sulg, mis langes kauem kui tee kaudse kaudsuseni. Tee, mis kadunud seni. Kadumus rabisevatest raagus puudest, selgest sinisest sulisevast veest, tormi türanlikest tuultest valjemini karjub. Kõik on väljaspool piire. Väljaspool piiride äärmuslikkust. Sügavamal põhjatusest, mille valgus on muutnud mustaks mustuseks. Pimedam mustast mustusest, mis on kadunud väljaspool piire. (Ronald-Reigor) |
HAIKUTUSI
PUNASTE PÜKSTEGA POLITSEI
ÜLESANNE. Rahvalaulus ja luules kasutatakse sageli algriimi. Loe järgmisi tekstinäiteid ja kirjuta ise jutt või luuletus. Võid appi võtta ka ,,Õigekeelsuse sõnaraamatu".
Kulleri Kaarli kurjad koerad kiskusid Kaie kuldse kalli kollase kasuka kümneks killuks.
Paar pisikest päkapiku-poisikest palusivad papat: “Pai papa, pane paasapühiks punase paadile punasest purpurist purje peale.” Papa pani punase paadile punasest purpurist purje peale. Poisid purjetasid Paasiku poole. Paasikul peeti parajasti pulmi, Paasiku poisid paugutasid püssa.
Sass, säh söö saia sooja soustiga, siis saad sea seljas Simuna sõita!
Roua ja reili rääkisid rantsuse keelt, raavisid raegu ruusitult teelt rahteri ees riipsu pealt raavi. Raginal roska raagusid täis, raavil roska all roua leit lõhki, reili leihv lekkides. Arvatav tõlge: Proua ja preili rääkisid prantsuse keelt, traavisid praegu kruusata teelt trahteri ees kriipsu pealt kraavi. Praginal troska pragusid (?) täis, kraavis troska all proua kleit lõhki, preili šleif plekkides.
Paar pisikest päkapiku-poisikest palusivad papat: “Pai papa, pane paasapühiks punase paadile punasest purpurist purje peale.” Papa pani punase paadile punasest purpurist purje peale. Poisid purjetasid Paasiku poole. Paasikul peeti parajasti pulmi, Paasiku poisid paugutasid püssa.
Sass, säh söö saia sooja soustiga, siis saad sea seljas Simuna sõita!
Roua ja reili rääkisid rantsuse keelt, raavisid raegu ruusitult teelt rahteri ees riipsu pealt raavi. Raginal roska raagusid täis, raavil roska all roua leit lõhki, reili leihv lekkides. Arvatav tõlge: Proua ja preili rääkisid prantsuse keelt, traavisid praegu kruusata teelt trahteri ees kriipsu pealt kraavi. Praginal troska pragusid (?) täis, kraavis troska all proua kleit lõhki, preili šleif plekkides.
Jõulujuhtum
Jäätriivil jaburdas jääkaru. Jääkarul jahe ja jahune jume. Jõuluvana jooksis jääkaru juurde, jagas juurikaid ja jõulukinke. Jõulukingiks jube jope. Jonnakas jääkaru jõllitas jopet, jöntsis jõulutaadi juurde ja jupitas juhmaka jõulumehe. Juhtumit juureldakse järgmises jaanuaris.
ÜLESANNE. Kirjuta luuletus, kus kasutad võimalikult palju ühe ja sama tähega algavaid "kõige eestilikumaid" sõnu. Klõpsa nuppu ja vali sõnad.
SÜRREALISTLIKUD HETKED
TAIMNE DIREKTOR. Andres Ehin
pea lillede vahele vaasi torgatud ja jalad peaaegu et vastu lage nõnda pidi peadirektor veetma poole oma tööpäevast mingil ajavahemikul tekkis tal liialdatud kartus et keegi võib ta abitut olekut ära kasutada ta krokodillinahast kingade paelad lahti nöörida ja need endale võtta seejärel sugenes ta pähe aga hoopis tõsisem mure mu pea on juba mitu tundi vee all miks ma ära ei lämbu kas tõesti on mulle lõpused kasvanud veerand tundi enne tööpäeva lõppu tuli arusaamatutel põhjustel välja läinud sekretärineiu tagasi oma ülemust säärases asendis nähes kohkus ta üliväga ja kutsus abimehed üheskoos sikutati direktori pea vaasist välja aknaklaasides nägi direktor väljatõmmatavat iseennast vastu peegeldumas ta nägi et ta juustest ja habemest olid saanud peenikesed juured soki ja püksisääre vahelt paistvate jalakarvade otsa olid kasvanud lilleõied ma olen taimne mõtles direktor see ei takistanud teda järgmisel hommikul brüsselisse lendamast |
TÕUSIS TUUL JA VIIS PÕLLULT TRAKTORI. Andres Ehin
tõusis tuul ja viis põllult traktori kõige tavalisema traktori metalse ja tüseda mullatolm jäi aga sinna kus ta oli traktor lendab üle kolhoosikeskuse traktorist näeb esimeest käega vehkimas ometi ei tea ta mis teha võtab nahkjopi taskust priimapaki ja läidab sigareti püüdes mõtteid kogud sürrealistlik hommik mees koolnurohelise näo ja vorstjate lögaste sõrmedega vaatas vihamustade silmadega kummaliselt tursunud patja ja teki all lebavat pundunud keha mille kohal räuskasid rõvedad aplad rongad ja punnitasid oma liitsilmi võikalt sumisevad läikivad porilased ahastuses märkas mees et oli öösel nahka pistnud ainult pool oma naist röögatades kargas ta lihatükkide keskelt lõi maha kolm kärbest ja neli ronka tõmbas sae käima ja viis oma pooleli jäänud töö lõpuni |
Poliitiku hommik
Mootorratta hirmsat mürinat kuuldes hiilis tipp-poliitik pikksilmaga külgkardina tagant hiirvaikselt asfaltteele. Tualett-tarbed oli ta unustanud Brüsselist tulles kaugbussi nahktoolile, kaasas olnud vanamoodne kassettmakk lõpetas oma eksistentsi parkett-põrandale plartsatades. Oli talve keskkoht. Raudteejaamas lükkas lund peaaegu sajand vana linttraktor, keskküte oli lakanud töötamast ja poliitiku hambad plagisesid kuuldavalt. Olla koerkorter. Andres Ehin olla koerkorter kolme haukuva toaga koonvannitoaga kus on külma ila ja kuuma koola tilkuvad kraanid koerkorter põrandatega kes uluvad kuukollaste laelampide poole koerkorter kes ei kannata kassilõhna kelle diivanikarvakesed tõusevad turri ka kaugete kaslaste haisu peale |
RÕHUTUSED
KIVIST süda
täis süda lukus süda VAEVAS süda KULLAST süda helde süda soe süda HÕISKAV süda MUST süda PUHAS süda SÜDAMETUNNISTUS |
ma TUNNEN
uhkeid ilmatu vägevaid SÕNU ja LAUSEID, aga ma USUN armastuse AINULAADSUSESSE, maailmatu suurtesse unistustesse, õnne saavutamise võimalikkusse, naeratuse tervendavasse mõjusse, nastiku kivile jäetud jälje sisse, juubeldavatesse südametesse. ARMASTUS, RÕÕM ja ÕNN teevad õnnelikuks MAAILMA ja INIMESE. |
mereäärse majakese
UKSE EEST alustab isevärki uudishimulik sõbrake matka, ajatut, AVASTAMA MAAD, udulaamasid, õhkõrnu tuuleiile, naeratus nina otsas ja avastamisrõõm rinnus, ÕRN ja ÕNNELIK maailmas suures. |
|
PILDIRIDA
Ükskord üks mehike ukse avas
suurde ja tundmata ilma. Nõiavits käes ja kaabulott peas, kummalist kana ta silmas. "Kanake, kanake, mis sa mul tood, rikkust või vaenu või õnne?" "Tuuleeit kohinal tulemas on, ära end hoia sa peitu! Maadligi, maadligi lennates teel maha jääb kulda ja karda. Suust kukub rahasid, vaskseid ja kollaseid, ole vaid kotiga valvel. |
Kui näed sa hiirekest, siis ole valvel, vaata, kas must see või valge. Valge toob õnne sul, must saada minema, enne kui puna kaob palgelt. Nüüd kõnni ringe sa kiiresti, kärmesti, et ei sul rinnust kaoks vaprus. Käed tõsta üles ja sõnad loe peale, siis metsa kaob hirmutav lontrus." |
ÜLESANNE. Loo pildistsenaarium keskkonnas "Kirjandus ekraanil" ja kirjuta luuletus.
PILT JA SÕNA
ÜLESANNE. Leia loodusest kolm objekti, nt kivi, puu, põõsas, taim, lind, liblikas, sääsk, pilv vm. Vali neist üks ja tee foto. Kirjuta luuletus, kus kõik need objektid on nimetatud.
Esimene rida: NIMISÕNA
Teine rida: OMADUSSÕNA + OMADUSSÕNA + NIMISÕNA või OMADUSSÕNA
Kolmas rida: TEGUSÕNA
Neljas rida: MÄÄRSÕNA (kus?, kuidas?, millal?)
Viies rida: Vabalt valitud sõnadega LAUSE, mis on seotud eelnevaga.
Esimene rida: NIMISÕNA
Teine rida: OMADUSSÕNA + OMADUSSÕNA + NIMISÕNA või OMADUSSÕNA
Kolmas rida: TEGUSÕNA
Neljas rida: MÄÄRSÕNA (kus?, kuidas?, millal?)
Viies rida: Vabalt valitud sõnadega LAUSE, mis on seotud eelnevaga.
LUULETUSE VISUALISEERING
HELIJÄLJENDUSED
ÜLESANNE. Mõelge, kuidas neid luuletusi eri moel põnevalt esitada.
Vihma maitsest. Paul-Eerik Rummo
Pea suu lahti, kui sajab. Pea suu lahti, kui sajabcdefghijkuisajabcdefghijklahtikui sajabcdefghijklmnopeasuulahtikuisajabcdefghijklmnopqrsajabcdefghijklmnopwrsuulahti kuisajabcdefghijklmnopqrstuvõäöü Koer ajab mööda tuba kärbest taga
auu- auu- auh-auh siuh-sauh, niuh-nauh, karmauh kilksadi-kolksadi silksadi-solksadi nurradi-murradi amps lõmps-lõmps-lõmps Armsa kollase kassipoja Lustaka nurrumasina Sõbralik soe nurr nurr Ootab tulijat koduuksel Lipsab koos kiisuga tuppa Ja sätib ennast kausi äärde ootama Kurrrrnurrrrr. Mjäääääääuuu SIIL PRAEB SITIKAT. Wimberg pott-pott-pott! puhh-puhh! tsuhh! nuuh? nuuh? sibin-sabin haa! krõuhh-lõõm-lõõm-lõõm küps-küps-küps krõmpps mats-mats ptüi! |
Perenaine jõuab koju
kriuks-kräuks kärkääks prõmaki sahh-sahh-sahh siuhhh-siuhhh ai-ai-aiiii liraki-luraki pliraki-pläraki oih plõmaki Maailma loomine Sisin-susin, visin-vusin jalge all, kolin-mürin, krabin-sabin pea kohal. Põmmadi-põmmadi, karmauh! üle ilma. Hurjuh, vallerii ja valleraa! Ossassaa! Karl Martin Sinijärv Soome-ugri rahvatants jörs köpö köpö mölli yllempööppy löpö myk pökkylä kyllällää söllö jä pölly myllypypy-mykki syllylypököökky jä pörmörmökykki mätäpätärutimenttin kielellääää h |
Kolmas kiri Ingile. Henrik Visnapuu
See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti, ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, tiu-tiu! ja teisiti ja hoopis teisiti. Nii palju naeru, linde, lilli´t hoi! Ja päikest, meeletumalt päikest. Ih-ah-ah-haa! ah-haa! Ih-ah! Oh-oi! Paar prahvakut veel rõõska äikest: mürr-mürr! mürr-mürr! trahh-trahh! Lööb lahti hõbedase paju koor. Võin teha tuhat-tuhat pilli. Tuul, puud ja ööbikud on koor. Saan lututa kas sõrmed sadavilli: tuut-tuut! tuut-tuut! tuut-tuut! Kõik metsad, niidud ainult hullata! Sind magatan siin-sääl kui susi. Kui palju lahkuv päev võib kullata, sa jagada võid kallistusi: tiu-tiu! tiu-tiu! Ssu-ssu! Ja öö on ainult väike valgusring, mis kiusab, kutsub, igatseb ning veab mind laulikut ja sind, mu Ing. Kun peatab, millal seisatab, kes teab? Hoi-tii! hoi-tii! hoi-tii! See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti, ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, tiu-tiu! ja teisiti ning hoopis teisiti! |
NUMBRIMÄNGUD JA LÕPUTA LOOD
ÜLESANNE. Loe vanu numbrite õpetamise/õppimise salme ja lõputa lugusid. Kirjuta seejärel üks ka ise. Võid sellele anda ka loolise sisu.
Kell üks
Kell üks – muna küps, kell kaks – karnaps, kell kolm – kokal tütar, kell neli – neitsil poeg, kell viis – mis siis, kell kuus – kutsu sööma, kell seitse – sarved peas, kell kaheksa – kata laud, kell üheksa – ütle üles, kell kümme – küsi järel. (RKM II 370, 112 (5)) |
Üks on ikka üks,
kaks on kassil silma peas, kolm on konnal kihvti suus, neli on jalga järil all, viis on viga vinguril seal, kuus on kuuske kuusikus, seitse siilu Anu seelikul, kaheksa kõver kui kapsaraud, üheksa pulka laisa rehal, kümnes kisub karvu küsijalt. (A 3536 (VII)) |
Kell üks – muna küps,
kell kaks – karnaps, kell kolm – koori ära, kell neli – neela nahka, kell viis – viida aega, kell kuus – kutsu võeraid, kell seitse – seisa paigal, kell kaheksa – kata lauda, kell üheksa – hüüa sööma, kell kümme – küll aitab. (RKM II 435, 666 (2)) |
kell üks - kikilips,
kell kaks - vinks-vonks, kell kolm - pükstelt tolm, kell neli - ootab veli, kell viis - peol me siis, kell kuus - olen tuus, kell seitse - kook ei maitse, kell kaheksa - löön külge ka, kell üheksa - välja visatakse, kell kümme - siin on külmem, kell üksteist - korter kaksteist, kell kaksteist - norskan veits (Mattis) |
KELL ÜKS tuli SAKS
KELL KAKS kaasas TAKS KELL KOLM lendas TOLM, sest elus SÕLM KELL NELI majas TÜLI KELL VIIS suur KAPRIIS KELL KUUS katki KRUUS, lõhki PLUUS KELL SEITSE kus on KAITSE KELL KAHEKSA KAHEKAUPA KELL ÜHEKSA ÜHEKAUPA KELL KÜMME KÜMNEKESI KELL ÜKSTEIST üksteise MUSTA PESU PESID KELL KAKSTEIST - AITAB KÜLL |
Too vett. – Millega?
Potiga. – Potil auk põhjas. Paika ära. – Millega? Õlega. – Õlg pikk. Lõika ära. – Millega? Kääriga. – Käärid nürid. Tee teravaks. – Millega? Luisuga. – Luisk kuiv. Too vett. – Millega? Jne (A 757 (1)) |
Jüri Kolk
kevad sinililles tõusevad üles jeesus tõuseb üles jüri tõuseb üles töörahvas tõuseb üles koera saba tõuseb üles rikkad tõusevad vara üles lehed tõstavad mässu puude vastu aga see on juba sügis |
Imeline keel. Arne Merilai
(käib suust välja) riided käivad seljas kingad käivad jalas kindad käivad käes mütsid käivad peas prillid käivad ninal nööbid käivad auku märgid käivad rinda sõrmus käib sõrme rihm käib vööle lips käib kaela till käib püksi miski käib kusagile toit käib suus jutt käib kõrva pilk käib ringi mõte käib peas /---/ |
KONTRATEKST
ÜLESANNE. Kirjuta Tõnu Õnnepalu luuletuse kontratekst.
Tõnu Õnnepalu
Aega pole on kevad on hommik ja lõokesed tõusevad taevasse on õhtu ja kiivitajad kiuksuvad pimedal põllul kust kerkib maa uimastavaid aurusid aga kuhu jäi päev kuhu sa ta panid mida sa tegid mida sa mõtlesid rohulible pimeda mulla seest tõustes mida sa arvasid kirju liblikas sellesse õhuembusesse kadudes mida sa öelda tahtsid leppade kuldne tolm leebe tuulehoo käes ütle mida sa mäletasid mullune kulu põledes ja valge tuhana laiali lennates mida Sa mäletasid |
Aleksander Suuman
Joonistasin metsa ja metsa kohale päikese. Inimesed ütlesid: see on hommik. Keegi ei öelnud: õhtu. KONTRATEKST Joonistasin metsa ja metsa kohale kuu. Inimesed ütlesid: see on õhtu. Keegi ei öelnud: hommik. |
Andres Ehin
Tühi Eesti tuisupäevil tuisuöödel vonklen mööda eestimaad tihit ees on suured hanged ime kui sa läbi saad laiad laaned tühjad väljad öösel jäätab päeval nõrgub väiksed läänelikud linnad külateedel tuisupõrgu ainult koidutundi ehib tõusva päikse punastus tühjus on me suurim puudus tühjus on me lunastus |
KONTARTEKST
TÜHJUST TÄIS EESTI suvepäevil suveöödel kiman mööda eestimaad ikka ees on raielangid igalt poolt ma läbi saan kitsad laaned võsas väljad päeval jäätab öösel nõrgub suured läänelikud linnad külateedel rahapõrgu ikka õhtutaevast ehib vaova päikse ahastus ahnus on me suurim kiitus tühjus on me karistus |
LÜNKADE TÄITMINE
ÜLESANNE. Täida luuletuse lüngad sobiva sisuga.
Artur Alliksaar. Kuigi on nii palju lilli...
ÖÖsel nägin und ja unes meenus mulle miski. Aastate eest ühel kevadel olin metsas. Seal sattusin lagendikule, mille äärtes kasvasid imeilusad ülased. Kui ma neid silmitsesin, märkasin, et üks neist vastab mu pilgule. Ta silmad olid täis ilmset poolehoidu, sellist, mida pilk võib väljendada paremini kui sõna. Lootus ja argus heitlesid ta laugude all. Vastastikune meeldimus täitis meid mõlemaid imeliku hirmuga. Meie tumm vestlus kestis päikese loojanguni. Ma ei julgenud talle ligineda, kartes tallata teisi õisi. Ma ei tihanud teda puudutada, sest kartsin, et võib murduda ta pilk. Ah, kuidas tahtnuksin olla lill ja kasvada ta kõrval! Võib-olla soovinuks temagi olla inimene ja tunda inimihade valulist veetlust. Õhtuni lebasin liikumatult, juhm õnnest. Siis saabus pimedus ja kattis kõik oma vaibaga. Lahkusin lillest ja ta suri mu mälus. Öösel nägin und. Unes sündis ta uuesti. Ta vaatas mind vaikides. Tal olid mu enese silmad. Unenägu ütles, et ülane õitseb veel. Käin metsas igal kevadisel jõudepäeval. Otsin lagendikku ja lille. Tahan kaasa võtta oma armastatut. Otsin hoolega, süda täis painajalikku pinget. Ma ei leia oma lemmikut enam kusagilt. Olen ta kaotanud ja kaotan vist varsti ka lootuse. Oh, et ma poleks teda tookord kohanud! Oh, et see unenägu oleks mind säästnud! Igakordsel siirdumisel metsa tundub mulle siiski, nagu oleks too ammune kevad ikka alles ees. |
Artur Alliksaar. Kuigi on nii palju lilli...
Öösel nägin und ja unes meenus mulle miski. Aastate eest ühel kevadel olin metsas. Seal sattusin lagendikule, mille äärtes kasvasid imeilusad ........... Kui ma neid silmitsesin, märkasin, et üks neist vastab mu pilgule. Ta silmad olid täis ......................., sellist, mida pilk võib väljendada paremini kui sõna. Lootus ja argus heitlesid ta laugude all. Vastastikune meeldimus täitis meid mõlemaid ................................ Meie tumm vestlus kestis päikese loojanguni. Ma ei julgenud talle ligineda, kartes ........................... Ma ei tihanud teda puudutada, sest kartsin, et võib murduda ta pilk. Ah, kuidas tahtnuksin olla ................ ja kasvada ta kõrval! Võib-olla soovinuks temagi olla ............... ja tunda ......................... Õhtuni lebasin liikumatult, juhm õnnest. Siis saabus pimedus ja kattis kõik oma vaibaga. Lahkusin ........................... ja ta suri mu mälus. Öösel nägin und. ........................................................................................ ....................................................................................... ....................................................................................... Unenägu ütles, et ................................ Käin metsas igal kevadisel jõudepäeval. Otsin .................................................... Tahan kaasa võtta oma .................... Otsin hoolega, süda täis painajalikku pinget. Ma ei leia oma ........................ enam kusagilt. Olen ta kaotanud ja kaotan vist varsti ka ................ Oh, et ma poleks teda tookord kohanud! Oh, et see unenägu oleks mind säästnud! Igakordsel siirdumisel metsa tundub mulle siiski, nagu ..................... |
KAART, POSTER, KUTSE
ÜLESANNE. Vanaemad kirjutasid nooruses mõtteid ja salasoove FB ja blogi asemel salmikutesse. Allpool mõned näited. Mõtle oma sõbrale, kirjuta luuletus ja kujunda talle sõbrapäevaks või muuks puhuks tänapäevane kaart, poster, kutse vm. Kasuta nt keskkonda Canva.com.
HOMONÜÜMLUULETUS
Hando Runnel
Ting tutvustas tingivas kõneviisis elutingimusi inimesel ja kuulutaks uut aega, ütles: kui tema saaks täiks, siis tema ei täiks inimestega nii toorelt talitada, ilmtingimata lubaks ta inimestele vahel ka vabu päevi *** Ärkasin, jah, olin tukkund, üldse mitte alla kukkund; olin üksi, tundsin külma. Kaua magand olin küll ma. *** Kord juhtub, et sadu viib saagi, kord juhtub, et põld põeb põuda, neist ohtudest üle ei saagi, neid muljeid ei mineta jõuga. |
Juhan Viiding
muudkui joodi pruuni joodi praetud tinti tinti kastes prilliklaase kokku löödi lastes elada end lastes *** Oh sa mu meie kui pikk
oli see meie reis kui naisega mööda maad käisime nädalat teist ühel päeval siis väsis me päkk ja meie reis ja piima otsima läksin teeäärsest meiereist kui piima küsisin aralt vastas see meier - ei ja mõttes kirusin ennast et küsisin liiga aralt kui aga ütlesin puhas ja suur on teie meierei meieri süda sulas kui või ja kaane ta kangutas karralt /---/ |
AUTOPORTREE
AUTOPORTREE. Ilmar Laaban
Ma olen kanatiib mille on kulland raju ma olen jäämäe öökuub ning köietantsija nutt ma olen automootor mis õgib sipelgaid ma olen must lipp ahvi peos Ma olen kogelev vanker linnutee kraavis ma olen sülekoer-käsigranaat ma olen Peipsist õhumullina tõusnud kell mille osuteiks on haug ja pussiga jälitav tint Ma olen leinava ema rõve tants ma olen kevade viiludekssaetud käepide mul on võltshabe külmast aurust, ma olen välgus peegelduv koi, ma olen... Kesköö haarab taskust lumise revolvri mere kohal tiirleb peeretavaid päikesi ma olen suur segadus rongkäigus ma olen nõgi ma olen voorus ma olen tuul Ma olen tigude müstiline selgroog |
AUTOPORTREE. Artur Alliksaar
Mu hinges koos on munk ja sübariit. Ei tea ma, kumba enam, kumba vähem. Kesk aja hallust köen kui tuliriit ja otsin kõige kiuste elulähet. Ma olen enesele mõistatus, mis võrdselt kätkeb ujedust ja uljust. Pean aardeks naeru kergemeelses suus ja rituaaliriistaks narrikuljust. Ma nagu kangelasi vaatan neid, kes sooritavad mõne siira patu. Kesköiti emban templikünniseid ja kujutlen, et olen sõltumatu. Kui väsin laulust, lembest, valgusest, mind haarab kurbus, milles troost ja tabu, ja päästab üksinduse kalgusest, mis ikka seirab pääsematult vabu. On hurmav juhustele anduda ses sätendavas ulmabakhanaalis, nii elu täiusesse kanduda kui pintslitõmme värvijulges maalis. |
HAIKUISEERIMINE
Betti Alver
Jäägu teistele alandlik jaatus: tahta võimatut on meie saatus, sina mu teejuht, kellega koos matkan ruskelt auravas soos. Milliseid lahinguid siin ka ei lööda, ikka sa manitsed mind: mine mööda! Kõik mu ihad ning armud on põrm, kui mu rinda riivab su sõrm. Iial ei võida sind ükski sõdur, kuigi su ihu on vermeis ja põdur, ning su vabadus jumalast neet. Usklik sind nähes kõik uksed suleb, aga su juurde kui koju tuleb igatsev ketser ja uhke askeet. |
Märt Väljataga
Alandlik jaatus on meie saatus, kellega koos auravas soos ei lööda. Mine mööda! On põrm su sõrm. Sõdur vermeis ja põdur, jumalast neet, uksed suleb. Koju tuleb uhke askeet. |
,,VISNAPUUDULIK" LUULE
Sireli. Henrik Visnapuu
Sireli torkas püssirauda. Sireli, sireli. Palju on sõpru langend hauda, sireli. Sirelis seisis, valvas vaenlast. Sireli, sireli. Sirelit kevad puistab kaenlast. Sireli. Sirelit kodu akna taga. Sireli, sireli. Sirelit Eo! uinu, maga! Sireli. Sirelis sõda, sirelit kanda. Sireli, sireli. Sirelit raua vastu anda. Sireli. Sireli torkas püssirauda. Sireli, sireli. Palju on sõpru langend hauda. Sireli. Sirelit kodu! Sireli tarju! Sireli, sireli! Sirelis kodu — sõduri varju! Sireli. Sirelist õnne! Kakskorda neli. Sireli, sireli. Sirelit sulle võõras ja veli. Sireli. |
Valeria Ränik
kõrini mõõtudest ajas ja ruumis kõrini kõrini mõtetest tõdedest asjade tuumist kõrini kõrini kahtlustest ajapuudusest kõrini kõrini kõrini enese kohusetruudusest kõrini Kauksi Ülle Mihali Mihali kerkon kellä leivä Mihali Mihali Ussõin tsirgu sihvkasid seivä Mihali Mihali õkva ku pühäs Mihali Mihali Mihali küünlä puhas Mihali Karl Martin Sinijärv Siruli siruli kiskuda kirikutornid siruli siruli manduva maailma symbolid mornid siruli siruli rebida räpaktalaare siruli siruli siruli tõmban ka vikerkaare siruli |
AKROSTIHHON
Silmades taevas ja meri. Andrus Rõuk
Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa |
Mart Raud
Mees mis mees asjalik, arukas arutas maailma asjade tule-, ole- ja mineviku selguse ning saastatuse saatuslikkust. Tuld! Maruturmtuld!! ja rabakahurite kõu armu andmata andis vahetpidamata valu ja vatti turuvarblaste vastu… vahtimist. võibolla kohtad kedagi kauget ainult ära sa teda ei tunne bussid ja rongid viivad ja toovad armastust näha neis pole diivaninurgas üks inimlaps üksik uskuda uskuda jaksab sõnade mõtete vabadust |
ÜLESANNE. Kirjuta akrostihhon mõnest sündmusest, tundmusest, loodusobjektist vm.
PILTLUULETUS
LUULEKETT
ÜLESANNE. Vali mõne luuletuse esimene rida või mõtle see ise välja ja lase kaaslastel jätkata.
Näiteks:
üldiselt on hea olla kala (A. Ehin)
meie ei taha olla, ei ole (A. Haava)
üks väike laul oli rannas maas (E. Niit)
piim seisab pakis ja ootab (H. Krull)
kui päike pähkleid küpsetab (H. Runnel)
läbi mu unede jooksevad kõrbekoerad (D. Kareva)
tuul kukkus alla katuselt (J. Kaplinski)
ühes rohelises toas tean üht kollast klaverit (O. Arder)
Näiteks:
üldiselt on hea olla kala (A. Ehin)
meie ei taha olla, ei ole (A. Haava)
üks väike laul oli rannas maas (E. Niit)
piim seisab pakis ja ootab (H. Krull)
kui päike pähkleid küpsetab (H. Runnel)
läbi mu unede jooksevad kõrbekoerad (D. Kareva)
tuul kukkus alla katuselt (J. Kaplinski)
ühes rohelises toas tean üht kollast klaverit (O. Arder)
EMAKEELEÕPETAJATE LOOMEPALANG
tuul kukkus alla katuselt ta ohkas, puhkis nutuselt ja hakkas langevarju otsima kuid leidis ainult nöörid siis püsti end ajas ja põlved puhtaks pühkis haaras nöörijupist ning õndsalt edasi rühkis üldiselt on hea olla kala kultuur vihiseb peas |
kui päike pähkleid küpsetab
siis varsti tuumgi valmis saab ja hinge üles paistetab siis süüa saab siis süüa saab või tagavaraks korjata ei tasu kõhtu orjata vaid ikka luulet pärjata ta põldu künda härjata *** üldiselt on hea olla kala ma seisan siin ja olen tala läbi mu unede jooksevad kõrbekoerad jälitama kõrbekassi kollast poega |
üks väike laul oli rannas maas
üksi ja igatsev tuul lükkas ta juurde laine suure ja karvase karvane laine on pärit õnne tänavalt see laul sai valmis! *** piim seisab pakis ja ootab emale vuntsidega härrasmeest leib lamab laual ja tahab uut sööjat ning unistab meest kiri ootab postkastis ja loodab leida särasilmse lugeja eest |
läbi mu unede jooksevad kõrbekoerad
mu pea on tühi aga kõht täis kõrbekoera ulg... võibolla järgmiseks jõuluks tuua nulg see koer ulub jälle ja uni ei saa veel otsa sest kõrbemaastik keerleb kui karussell ja kõrv püüab kiledat klähvimist |
LIISUSALMID, RÜTMIMÄNGUD
ÜLESANNE. Loe vanu rütmimänge ja liisusalme. Kirjuta tänapäeva elu-olust tulenev liisusalm.
Atsik-patsik pahma kuuli,
eeli teeli vahtra kuuli. Atsik-patsik patsik pomm, perguroodu taara pomm, silla pope nikavoo, eeli teeli sammavoo. Mamsel keetis moosi,
mina moosi mekkima, mamsel lõi mind kulbiga, mina tule tukiga. Mamsel kukkus maha, mina kapi taha. Leidsin rubla raha, ostsin saapa naha. Kell oli kaksteist löömata, täkud tallis söömata, kanad kuuris joomata. Vihma hakkas sadama, poisid pistsid plagama. |
Ükki, kakki, kommi, nommi, vanamees läks üle pommi, pommist käis üks kõva pauk, vanamees vaatas: püksis auk.
Üks valge tui lendas üle Inglismaa. Inglismaa oli lukku pandud,
luku võti katki murtud, vorstid aidast ära viidud. Kes seda tegi, öelgu: jah. Üks, kaks, kolm, sina oled prii. Entel tentel trika trei,
suure ninaga politsei, läks aga metsa, võttis vitsa, andis poistele vastu püksa. |
Vihma hakkab sadama,
lapsed tuppa magama, voodi alla pugema, raamat kätte, lugema Mina leidsin õlekõrre.
Õlekõrre andsin lehmale. Lehm andis mulle piima. Piima andsin pagarile. Pagar andis mulle saia. Saia andsin pruudile. Pruut andis mulle kolm musu: üks, kaks, kolm! Härra kapten, kannan ette:
teine jalg käib teise ette. |
Vanamees, vanamees kuuskümmend kuus,
poolteist hammast oli tal suus. Kartis hiirt ja kartis rotti, kartis nurgas jahukotti. Entel tentel trikatrei,
vutsi-katsi kamarei, meil on kodus meierei. Sealt meil ema piima tei, ma siis hapu piima sei, piima ämbri ümber lei. Sina oled sellest süüst prii. Kapten, kapten, kannan ette!
Teie naine kukkus vette, pea ees, jalad taga, sina oled mängust vaba! |
MÕISTA, MÕISTA
ÜLESANNE. Kirjuta nuputamisülesande põhjal lugu või luuletus.
1. Pööningul on kuivamas 10 paari valgeid ja 10 paari musti sukki. Sukad on asetatud nöörile läbisegi. Teie tahate tuua endale öösel pimedas ühe paari sukki, ükskõik kas musti või valgeid. Vähemalt mitu sukka peate kaasa võtma, et saada kindlasti üks paar ühtvärvi sukki?
2. Nõust, milles on 10 liitrit piima, tahtis perenaine ära valada viis liitrit. Kuidas peab ta toimima, kui mõõtmiseks on kasutada seitsmeliitrine lüpsik ja kolmeliitrine mannerg?
3. Kaupmees muretses endale neli kaalupommi, millega oli võimalik ära kaaluda kõik täiskilogrammised raskused ühest neljakümne kiloni. Kui raske oli iga kaalupomm?
4. Kuidas on võimalik jagada kolm õuna kahe poisi vahel nii, et esimene poiss ei saaks rohkem õunu kui teine? Õunad peavad jääma terveks.
5. Ühel proual oli kaks sõrmust. Ta kandis neid järjest kõikides sõrmedes, mitte aga pöialde otsas. Mitmel eri viisil oli tal võimalik sõrmuseid kanda?
6. Tigu ronib kümne meetri kõrguse posti otsa. Päeva jooksul jõuab ta neli meetrit ülespoole ronida, kuid libiseb öösel uuesti kolm meetrit tagasi allapoole. Mitu päeva kulub teol posti tippu jõudmiseks?
2. Nõust, milles on 10 liitrit piima, tahtis perenaine ära valada viis liitrit. Kuidas peab ta toimima, kui mõõtmiseks on kasutada seitsmeliitrine lüpsik ja kolmeliitrine mannerg?
3. Kaupmees muretses endale neli kaalupommi, millega oli võimalik ära kaaluda kõik täiskilogrammised raskused ühest neljakümne kiloni. Kui raske oli iga kaalupomm?
4. Kuidas on võimalik jagada kolm õuna kahe poisi vahel nii, et esimene poiss ei saaks rohkem õunu kui teine? Õunad peavad jääma terveks.
5. Ühel proual oli kaks sõrmust. Ta kandis neid järjest kõikides sõrmedes, mitte aga pöialde otsas. Mitmel eri viisil oli tal võimalik sõrmuseid kanda?
6. Tigu ronib kümne meetri kõrguse posti otsa. Päeva jooksul jõuab ta neli meetrit ülespoole ronida, kuid libiseb öösel uuesti kolm meetrit tagasi allapoole. Mitu päeva kulub teol posti tippu jõudmiseks?
PIIMALUGU
Perenaine virk ja usin pidas ühte lehma, kümme liitrit piima sai ja otsis kuhu kohta valama peaks viis ta sellest... Oli lüpsik, oli mannerg kasutada naisel. Ühte mahtus seitse liitrit, teise aga kolm vaid. Kiisse-kasse, sabad püsti, naise ümber keerles. Äkki - oh, mis lugu juhtus... Piim see jõena voolas... Lugu saigi lahenduse, kuidas piima mõõta, nii et kümnest viis võiks saada suure mõttetööta. (õp Malle ja Grete) |
SUKAVARAS
Ühel pimedal ööl hiilis varas, kes tööl, ümber unele uinunud maja. Oli kirves tal vööl sellel pilkasel ööl uusi sukki ta naisuksel vaja. Linnas levis legend, et majas varjamas end on tohutu sukkade jada. Seda kuulis ka vend, oli madal ta lend, kui jalge all kahtlane rada. Mõõtis treppe ta jalg, higist punane palg, kuni silme ees sukkade rodu. Haaras kaasa ta kolm, maha jäi tast vaid tolm, kuni ukse ees, õnnelik, kodus. Aga naist enam polnud, kadund jäljedki tolmu, läinud elu ta uuesti looma. Jätnud lauale kirja: nüüd on kõik juba hilja, sõidan ära ma kaugele Rooma. |
VASTUSED: 1. Vähemalt kolm sukka. 2. Perenaine mõõtis kaks mannergut piima lüpsikusse, kolmandast mannergutäiest valas lüpsikusse nii palju, et see sai täis. Siis tühjendas ta lüpsiku piimanõusse; kallas mannergusse jäänud piima (2l) lüpsikusse ja täitis mannergu piimanõust uuesti täis. Nüüd oligi tal mannergus ja lüpsikus (2+) kokku viis liitrit piima. 3. kaalupommide raskuseks oli 1, 3, 9, 27 kg. 4. Ülesandes ei ole nõuet, et mõlemad poisid saaksid ühepalju õunu. Üks poiss ei tohi saada teisest rohkem. Kui anname ühele poisile ühe ja teisel kaks, siis ei ole esimene poiss teisest rohkem saanud. 5. 8x8=64 viisil. 6. Seitse päeva, sest esimese päeva õhtuks on tigu 4m, teise päeva õhtuks 5m ja seitsmenda päeva õhtuks 10m kõrgusel.
LUULE "TÕLKIMINE"
Kaua sa kannatad. Hando Runnel
Kaua sa kannatad kurbade naeru, võta need võtmed ja viruta kaevu. Teravad tangid too tööriistakuurist, koer lase ketist ja lind päästa puurist. Põll võta eest ja põgene kodust, kuusikutukas näed kaheksat hobust. Võta see seitsmes, kes heledalt hirnub, mine ta juurde ja talitse hirmu. Refr. Seitsmes on sinu, sest peas on tal valjad, sadul on seljas ja rauad on haljad. Valjaste vahel on raha ja ratsmed, turjale tõusma pead äkitsel katsel. Muidu ta sind võib tantseldes tappa, sõrmed pead suruma sügavalt lakka. Parema käega pead juhtima hobust, kiiresti kaugele eemale kodust. |
KAUA SA KANNATAD. Contra
kui pika aja vältel suudad respekteerida melanhoolikute lõbutsemist võta need võtmed ja viruta kaevu mitte just kõige nürimad tangid too hoonest kus tööristu hoiad truu koduvalvur vabasta ahelatest ja suleline päästa vangistusasutusest põll võta eest ja põgene kodust kuuskede kogumi osas näed ühte tuhandet viitsada kuutkümmend seitset hobust võta see kaheksasaja viiekümne kolmas kellele just jämedat häält süüks panna ei saa mine ta juurde ja talitse hirmu /---/ |
|
SPOONERISM/SPUUNERISM
Spoonerism on lähestikku asetsevate sõnade algushäälikute, tavaliselt silpide äravahetamine
A. Itskok
Koolil on tolasid, kes toolil kolasid. Koolis on tonte, toolis konte. Kui kool on tongis, siis tool on kongis. Kes tooli koksab, see kooli toksab – parem kooli toputada kui tooli koputada. Ei pelga kool tolli ega tool kolli. |
A.Itskok
Haaramatu pila võidab iga kell piiramatu hala. Saamatu rabas raamatusabas |
KALAMBUUR
Kalambuur tuleb prantsuskeelsest sõnast calembour ja tähendab sõnamängu või sõnamängulist nalja, mis põhineb sõnade mitmetähenduslikkusel, samakõlalisusel või kõlalisel sarnasusel.
Väino Vesipap
las puhkab me reis ses meiereis, et reipalt võiks jätkuda meie reis; las lõpeb piima reis meiereis, ei lõpe veel meiereis meie reis! |
Keiti Vilms
Selleks, et kalambuur tekiks, peab siiski olema miski, mis annab inspiratsiooni. .. Igal kalambuuril on taga ka väike lugu. Vaata, ma olen süneglot, minuteada sellist sõna ei olegi meil eesti keeles. On olemas sünestees, sünesteesia, mina olen süneglot. Sünesteesias seostavad inimese meeled värve helide või tähtedega, minu meeled teevad sama keele ja sõnadega. Minu keelepaelad, ütleme nii, ei ole kunagi sõlmes olnud.
|
Keiti Vilms õpetab: Võtad näiteks sõna "töö", aga seejärel võtad selle eest t-tähe ära ja asendad tärniga, järgi jääb "öö", ja siis vaatad, mis sõnaraamatust välja lööb. Näiteks on käibefraas: "Ööd on siin mustad", millest ma tegin siis "Tööd on siin mustad", "Miljööd on siin mustad", "Musjööd on siin mustad" jne. Sama saab teha mõne pikema sõnakatkendiga, sõna lõpuga.
PALINDROOM
Palindroom on sõna või lause, mis tagurpidi loetuna annab sama sõna või lause, näit. udu, aias sadas saia; selline sõnamäng või mõistatus.
Näiteks: KEELESUVEDE EDEVUSELEEK; TAMAARA KOKARAAMAT; SOETA TEOS; ILUS SULI; LAHE KUJU KEHAL; ELEKTER RETKELE; SA PÖÖRA RÖÖPAS; SAEPURU PEAS; AE, PUUPEA; KALLAK; KITSUSTIK; LAMMAS jt
Näiteks: KEELESUVEDE EDEVUSELEEK; TAMAARA KOKARAAMAT; SOETA TEOS; ILUS SULI; LAHE KUJU KEHAL; ELEKTER RETKELE; SA PÖÖRA RÖÖPAS; SAEPURU PEAS; AE, PUUPEA; KALLAK; KITSUSTIK; LAMMAS jt
Esivise. Hando Runnel
Seep ees lesime sepaga pesemisel. Soe lamada aadama leos: rookumata mu koor, kiikumata mu kiik, liikumata mu kiil – iga teha-tahe – tagi. Ise vaba vesi sama loo vesi ise voolamas, samutine vesi ise venitumas. Ise vaga vesi. Lesisime sepaga pesemisel. Soe lamada aadama leos. See soo vesise voo sees. Su põlat’ asi vette visata lõpus. |
Ilmar Laabani palindroomid
Karl Eduard Söödist, Ernst Ennost, Paul-Eerik Rummost, Doris Karevast. Töös eksita, lapi palatis, K. E. Sööt! Enno, soni kinos onne! Aga mage vesi Rummo peos, noh, on soe pomm, urisev, ega maga! Karevate lambi suul luusib maletav erak. |
LIMERIKUD ja MITTE-TERAD
|
MITTE-TERAD
Maksku mis maksab, aga maksa eest peab maksu maksma. Klaas klaasistus päikeses klaasistunud silmadega klaasiks. Pea! Sulepea ega nõelapea ei pea peas olema! Müristamise nüri jorin on nagu nüristamise mürisev jorin. Koer tegi Koerus koerailmaga koerust. Soojad saiad said saiapoest otsa kui soojad saiad. Tinutanud tinamees tinutas tinast tinamehi. Korviga koristaja ajas korisejad korjuseid koristama. Kui august augustis augustas naba, siis haigus haigutas varsti ta sabas. |
RÜTMIMÄNGUD
Juhan Viiding
kiirus peale sunnitud müra peale sunnitud vale peale sunnitud mulle mu enese poolt aita mind lootus mu sees mõista mõista mis see on |
Hasso Krull
iha ongi õis iha ongi leek iha ongi saar iha ongi tee iha ongi koht iha ongi suu iha ongi keel iha ongi vaim iha ongi loom iha ongi puur iha ongi park iha ongi tiik iha ongi õhk iha ongi aed iha ongi uim /---/ |
Hando Runnel
Kehv kõhn poiss läks jäik must müts peas kuub karm palg hall hull hell hing sees. läks poiss kurb poiss tumm usk toeks kuid mis tast sai kust teaks ma Juhan Viiding ma ei kirjuta vastikuid ridu ma ei kirjuta nastikuid ridu ma kirjutan rästikuid ridu suuri rästikuid ridu |
ANAGRAMM
Ilmar Laaban
Hilja, vinu, nuhi vilja, vihja linu hilju, vina… (Ahjul viin.) |
suvi tuli
tuul viis tali tuli tal liitu taevas hall talv ahelas päike kadunud passi käekotti kaagid on liikvel kolinal kividega kaera jaan kaera jaan naera jaak naera jaak karga välja kaema väljak kaameraga |
RUUMILUULE
Kaardimäng. Poeedid klassikute luuleruumis. Sirje Nootre
KUIDAS VEEL SAAB LUULETADA?
ON ristluule, ruutluule, ringluule, püstluule, kükkluule, katuseluule, lõõtsluule, pallluule, tiibluule, klaasluule, kiviluule, linnuluule, kehaluule, prigin-pragin-luule, koka luule (kibe, magus, vürtsine, soolane, palav luule), keemiainseneri luule, altkulmuluule, muuseasluule, lahkesilmaluule; luulemeeter; monoluule; kontraluule; videoluule; ökoluule, seeneluule, vehmluule; lünkluule; põrpluule; vanasõnaluule
JÕULULOOD JA -LUULETUSED
Kõige ilusam jõulupuu. Leelo Tungal
Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule - tema koduks on vaikne ja lumine laas. Õhtu süütab ta okste peal tähtede tuled, inglijuustena lumised karrad on maas. Ainult metsloomad kuuske kuldehtes nägid Täheoksi ja latva, kus helendas kuu. Jõuluõhtul, kui küllusteks muutusid käbid, sai tast linnu ja orava kinkidepuu... Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule, talle võõraks jääb platside kivine pind, või kui tuleb, siis võibolla läbi su une – läbi unenäo varjab ja soojendab sind. Lumi ja vihm Käes on pime jõulukuu, lumi särab, taevas kuu. Maha sadand valge lumi, akendes on jõulutuli. Maa on mattund vaiba alla, magab vaikset talveund. Aga jälle vihma kallab, hirmutab see valget lund, sest et vesi tal ei meeldi, seda üldse ta ei seedi, sest vihm minema viib sära, võtab jõulurõõmu ära. Kisab lumi: „Kao siit kohe! Sa ei ole üldse lahe! Mine lõunamaale ära, ära siin nüüd enam kära!” Vihma jõud nii saigi otsa, kolis teise ilma otsa. Lumi sillerdab ja särab, jõulurõõmuks laste pärast. |
Lohutus
Ei sest ole midagi, et kommid meelest läksid. Sellest pole vigagi, kui edaspidi eksid. Aga kui mul kommi tood, tahaksin, et palju. Päkapikust salmi loon, sulle räägin nalju. Kui sul endal kommiisu, sulle jagan omi. Leiad minu juures asu, kuni tuleb suvi. Kiri jõuluvanale Kui olin väike siis uskusin veel sind, kuid nüüd tundub mulle, et peteti mind. Küll on hale, küll on kole, et sind tegelikult pole. Ikka seistes sinu ees mõtlen, kes see võõras mees. Kuid kuni suur su kingikott. pole vahet, et sa naabri-Ott. Minu salm õpetajale Õpetaja ütles, et luuletame kohe nüüd mitu-mitu salmi. Minu pingist kostis vaid ohe: „Minu luuletus küll ei saa valmis!” Ei tule mul pähe ühtki ideed, ükskõik kuidas mõtle või püüa. Oh, mis imet ma siin küll teen? Tahaks hoopis ma kommi süüa! Mõnel küll valmis pikk näärisalm külmast ja lumisest väljast. Aga mind tabanud saatus karm, ja õps ei saa aru mu naljast. |
Päkapiku mure
Elas kord üks päkapikk, kel oli väike mure. Ta soovis teha mehikest pehmest valgest lumest. Otsis abi siit ja sealt, kuid kedagi ei leidnud. Teel koju kohtas põdrakest, kes siiski appi tõttas. Valmis kena lumemees, kel vunts ja habe nina ees. Pähe panid kübara ja kätte luua ümara. Jõuluõhtu Ilus, särav kuusk on toas, kingipakid kaunilt reas. Lapsed pingasalt vaatavad, ootavad neid avada. Õhtu lõpuks kõik on lahti, terve põrand täis on prahti. Heast-paremast Läbi maja hõljus salajast magusat hõngu, vist köögist see alguse sai, oli pliidi all tuli ja praeahjus kringel ning plaadi peal ootamas sai. Suurel pannil reas jõuluvorstide rivi, valmis kapsaste podisev pott, laual tassid ja taldrikud uhkes rivis, keskel piparkooke üks kott. Jõuluõhtul siis head ja paremat söödi, nii vähemalt tunde kaks. Ennast uhkesti pühadeks üles löödi. Söödi-joodi, et rebenes vats. |
ABIKS
Mõned näited jututäringute äppidest. Täringuid veeretades saab jutustada lugusid ja luua luuletusi.