Doris Kareva: Luule on iginoor. Kui lille ja kunstlille vahe on, et ehtne lill närtsib, kunstlill mitte, siis luulega on vastupidi. .. Sajanditetagused sõnad, isegi kaugetest kultuuridest pärit tekstid aga võivad ootamatult kõlada äärmiselt värskelt, lausa jahmatada oma tänapäevasusega; neid kannab erksa kerguse vaim.
Hasso Krull: Ühed kõige keerukamad tekstid, mida ma eesti keeles olen lugenud, on need vanad laulud, mida nüüd regilauludeks nimetatakse. .. Need tekstid sisaldavad teatavat tehnikat, mis on ühest küljest täiesti analüüsitav, aga teisest küljest nõuab mingiit lisateadmist, PIN-koodi, et kõik sinna salvestatud varandused vähehaaval kätte hakkaksid tulema. .. Ilma keele müsteeriumita luuletaju olla ei saa, samuti nagu muusikat ei saa tajuda, kui puudub usk, et selles on peidus mingi sõnul väljendamatu saladus. Aga keele müsteerium on alati esivanemate juures, keel on selline rada, mis kuhugi mujale viia ei saagi. Selles mõttes tähendab luuletamine alati ühenduse otsimist esivanematega.
ÜLESANNE. Miks kõnetavad Doris Kareva arvates vanad rahvalaulud inimesi ka tänapäeval? Kuidas seostab Hasso Krull rahvalaulu, keele ja inimese päritolu, juured?
ÜLESANDED
1. Eesti fokloorivaramus on mitmeid maailma loomisest jutustavaid lüroeepilisi rahvalaule. Vaata joonisfilmi "Loomine" ja loe või laula seejärel lüroeepilist rahvalaulu "Mõistke mehed, mõistke naised...".
2. Kuidas nende rahvalaulude järgi maailm tekkis? Missuguseid sarnasusi ja erinevusi eri variantides märkad?
3. Eesti rahvausundile on omane looduse austamine ja rahvalaulud on sageli seotud loodusobjektidega. Too näiteid.
4. Rahvalauludest nagu -juttudestki võib leida maagilise tähendusega arvukordust. Too näiteid.
5. Missuguseid värve rahvalauludes nimetatakse?
6. Too näiteid algriimi ja mõtteriimi kohta.
1. Eesti fokloorivaramus on mitmeid maailma loomisest jutustavaid lüroeepilisi rahvalaule. Vaata joonisfilmi "Loomine" ja loe või laula seejärel lüroeepilist rahvalaulu "Mõistke mehed, mõistke naised...".
2. Kuidas nende rahvalaulude järgi maailm tekkis? Missuguseid sarnasusi ja erinevusi eri variantides märkad?
3. Eesti rahvausundile on omane looduse austamine ja rahvalaulud on sageli seotud loodusobjektidega. Too näiteid.
4. Rahvalauludest nagu -juttudestki võib leida maagilise tähendusega arvukordust. Too näiteid.
5. Missuguseid värve rahvalauludes nimetatakse?
6. Too näiteid algriimi ja mõtteriimi kohta.
RAHVALAULMAAILMA LOOMINE
Mõistke, mehed, mõistke, naesed,
ütelge üles, tüdrukud: mis sääl meie õue all? Mina mõista, miks ei mõista: meri meie õue all. Mõistke, mehed, mõistke, naesed, ütelge üles, tüdrukud: mis sääl mere keske'el? Mina mõista, miks ei mõista: saar sääl mere keske'el. Mõistke, mehed, mõistke, naesed, ütelge üles, tüdrukud: mis sääl saare keske'el? Mina mõista, miks ei mõista: õunapuu saare keske'el. Mõistke, mehed, mõistke, naised, ütelge üles, tüdrukud: mitu oksa õunerpuul? Mina mõista, miks ei mõista: kuus on oksa õunerpuul. Mõistke, mehed, mõistke, naesed, ütelge üles, tüdrukud: mitu õita õunerpuul? Mina mõista, miks ei mõista: kuus o õita õunerpuul. Mõistke, mehed, mõistke, naesed, ütelge üles, tüdrukud: mitu õita õunalagi? Mina mõista, miks ei mõista: üks oli õita õunalagi - siegi mitmekarvaline: põhja poolt põsed punased, lõuna poolt o liedikarva, koidu poolt o kuuruline, vesikaare küljed viirulised. |
Tuli aga tuul ja tõstis tormi, hakkas õuna õõtsutama - õõtsutas õuna meresse. Merest aga tõusis kirju lindu, lindas meie kopelisse, meie kopli, kuuse otsa - hakkas pesa tegema riegudest ja raagudest, maamurusta, puupurusta, meie metsa lehtedest. Tegi kuu ja tegi kaks, paari päivi kolmat kuud - siis hakkas mune munema. Munes kuu ja munes kaks, paari päivi kolmat kuud - siis hakkas poegi hauduma. Haudus kuu ja haudus kaks, paari päivi kolmat kuud - siis hakkas poegi jägama, jägas kuu ja jägas kaks, paari päivi kolmat kuud. Ühe andis armus alla ilma, teise pilves peale pääva, kolmas Koidutähesse, nel'las Põhanaelasse, viies Vankris vaatama, kuies Kuuss kumama, seitsmes Sõelas seisema - sest me ajad arvame ja omad tunnid tunneme. Karuse. H II 2, 200/2 (307). 1889. |
ÜLESANNE. Mida ühist märkad Kaljo Põllu graafilise lehe "Päikesevene" ja maailma loomise lugude vahel?
Kaljo Põllu (1934 – 2010) on Eesti kunstis ka üks kõige mõjusamas visuaalses keeles meie esivanemate ja laiemalt soome-ugri ning Põhjala rahvaste maailmapildi ja muinasmüütide mõtestaja. Tugeva isikupärase käekirjaga ja metsotinto tehnika sugereerivat mõjusust kasutades on kunstnik neisse teemadesse süvenedes loonud mahukad graafika sarjad „Kodalased“, „Kalivägi“, „Taevas ja maa“, „Eesti maastikud“, „Kirgastumine“. Jaapanis toimuvatel näitustel esitatakse valikut nende sarjade töödest. Neis töödes, mis on nagu oskuslikult ehitatud väravad muistsetesse aegadesse, jutustab Kaljo Põllu kunsti keeles lugusid esivanemate maailmapildist, legendidest ja müütidest, jumalate ja inimeste asupaigast, maailma loomisest, müütilistest tootemloomadest, looduse vägevusest, inimese ja looduse vahelisest harmoonilisest koosõlast. (EV 100. Kaljo Põllu kunst Jaapanis) |
ÜLESANNE. Loe/laula ja kuula rahvalaulu "Oleks minu olemine". Kui oleks sinu olemine ja sinu tegemine, mida teeksid? Kirjuta sellest.
OLEKS MINU OLEMINE
Oleks see minu olemine,
teiseks minu tegemine. Küll mina teaksin, mis mina teeksin: ma teeksin talli taeva alla, talli sisse latteri, laterisse laugi täku, laugi täkul' sadula, sadulasse saksapoisi, saksapoisil kübara, kübarale kuldapaela, kuldapaelal kuduja, kudujale kuldamõõka, mõõgale mõnda mürinad ja kivide vastu kõlinad. Saaremaa. EKS 4(2, 53/4 (9). |
Oh, oleks minu olemine, teiseks minu tegemine. tieksin tua tuulele ja sauna saare oksale. Isi istuks nurgale ja laulaks laulu saksa kielt: Memme visse, krusse visse, memme endin tiihe. Lähter tohter aafel, muhker muhker meihen. Pim pam zindim bruut, ander vinden zamdin bruut, kalder kuku kuldur vaih, kalder kuku kuldur vaih. |
|
ÜLESANNE.
|
2018. a kingiti üle maailma kõigile sel aastal sündinud eesti lastele raamat "Pisike puu". Eesti rahvausundis on puu märgilise tähendusega: tuntakse ilmapuud ehk maailmapuud ehk elupuud ja lugu suurest tammest.
|
ÜLESANNE. Loe rahvalaulu ja täida ülesanne.
LYDIA KOIDULA
L. Koidula Fr. R. Kreutzwaldile Tartus 4.03.1868:
Ühe eemal elava tuttava sundimine laskis mullu sui eesseisvat talutüdrukupilti elusse tõusta: neil aegadel ei oleks ma uneski arvanud, et üks neist kujukestest ka Teie armsa silma alla pidi ulatama! Parajal ajal loodan ma juurdepandud pildi ühe „tsiviliseeritud“ pildi vastu välja lunastada võivat.
Fr. R. Kreutzwald L. Koidulale Võrus 17.03.1868:
Kallimat annet ei oleks Teie iial mulle võinud kinkida kui oma päikeseteradest valmistatud pildi. … Aga pilditegijale oleks laks käe peale selle eest anda, et oma rumala värviga päikesetööd läinud solkima! Mis jumal loonud ja tema elustav päike üles maalinud, seda ei tohi inimene mingil viisil parandama minna. Kõige suuremad meistrid ei retušeeri kunagi oma pilte, kes seda teeb, see näitab selle läbi, et ta üks käperdaja on! … Mõte ennast just selles ülikonnas maalida või fotografeerida lasta – on originaalne ja tuletab mulle elavalt meelde Neff’i kuulsaid talunaisterahvaid, mis otstarbeks Eestimaa kõige kaunimad aadlikud prouad ja preilid oma näod andsid ja kuhu juurde maalija hiljem mitmesuguste paikade talurahva riided tegi.
(kreutszwald.kirmus.ee)
Ühe eemal elava tuttava sundimine laskis mullu sui eesseisvat talutüdrukupilti elusse tõusta: neil aegadel ei oleks ma uneski arvanud, et üks neist kujukestest ka Teie armsa silma alla pidi ulatama! Parajal ajal loodan ma juurdepandud pildi ühe „tsiviliseeritud“ pildi vastu välja lunastada võivat.
Fr. R. Kreutzwald L. Koidulale Võrus 17.03.1868:
Kallimat annet ei oleks Teie iial mulle võinud kinkida kui oma päikeseteradest valmistatud pildi. … Aga pilditegijale oleks laks käe peale selle eest anda, et oma rumala värviga päikesetööd läinud solkima! Mis jumal loonud ja tema elustav päike üles maalinud, seda ei tohi inimene mingil viisil parandama minna. Kõige suuremad meistrid ei retušeeri kunagi oma pilte, kes seda teeb, see näitab selle läbi, et ta üks käperdaja on! … Mõte ennast just selles ülikonnas maalida või fotografeerida lasta – on originaalne ja tuletab mulle elavalt meelde Neff’i kuulsaid talunaisterahvaid, mis otstarbeks Eestimaa kõige kaunimad aadlikud prouad ja preilid oma näod andsid ja kuhu juurde maalija hiljem mitmesuguste paikade talurahva riided tegi.
(kreutszwald.kirmus.ee)
ÜLESANNE
Koidula ,,Sind surmani" by Sirje Nootre on Scribd
ARMASTUS
ÜLESANNE. Loe järgmisi luuletusi. Millise pildi luuletused armastusest maalivad? Mille poolest luuletused sarnanevad, mille poolest erinevad?
Ma õnnistan sind õnnetut. Hando Runnel
Ma õnnistan sind õnnetut, ma kallistan sind kahvatut, ma puudutan su poikvel huult, ma kamaluga kannan tuult su põue, mida palavik on põletamas salalik, ma osatan su ohkamist, ma ootan homset kohtamist, siis õnnistan sind õnnetut, siis kallistan sind kahvatut, kui püsib-küsib palavik, su armastus, see avalik. |
Üht inimelu teha nähtavaks. Doris Kareva
Üht inimelu teha nähtavaks ja anda paljudele päriseks ei saa. Jääb vahemaa, jääb võõrastusevarjund. Vaid sügav tarkus, avar armastus me erisusi lähendab ja liidab. See valguse ja vabaduse vaim, mis ilmub üheaegselt kahes kehas ja tunneb ennast ära mõlemas. |
Kristiina Ehin
tahan olla öölind kes käib märtsiõhtutel nagu täna su tüve sees tukkumas ja südaöiti ja südaöiti ei suuda jätta suudlemata su tumedaid tõrusid su oksad ja juured ümisevad ükskõiksust unustan inimkeele otsides lehtedesahinast sõnu kikivarvul vaikusekalju serval kuulatan südant milles hõiskab elu taga tummuse tumeda koore |
Ekstaas. Marie Under
Ah! toredaim on elamine maine ja vägev vere surematu püüd! Mind võidab rõõmu ihar, hõiskav hüüd! Ma iial pole kaaluv ega kaine. Ju jalgel maas kui kähar vahulaine mu kleidi valkjasroheline siid ja kahisedes langevad kõik rüüd, sest riidetult on siiski kaunim naine. Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? Kas muutub täna minu elulugu? Ah, mina olen juba seda sugu, et iga meel mul iga ilu joob. Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka kui surmamõistetu, kel vähe aega. |
ÜLESANNE
Kuula Jaan Krossi luuletust "Imeline aas" Jaan Rekkori ja seejärel vendade Urbide esituses.
Kirjelda oma tundmusi. Püüa seletada, miks luuletus just selliseid tundeid esile kutsub. Millest luuletus sulle kõneleb? Luuletuses on teatud salapära, muinasjutulisus. Milles see väljendub? Analüüsi luuletuse rütmi, riimi ja poeetikat.
Kuula Jaan Krossi luuletust "Imeline aas" Jaan Rekkori ja seejärel vendade Urbide esituses.
Kirjelda oma tundmusi. Püüa seletada, miks luuletus just selliseid tundeid esile kutsub. Millest luuletus sulle kõneleb? Luuletuses on teatud salapära, muinasjutulisus. Milles see väljendub? Analüüsi luuletuse rütmi, riimi ja poeetikat.
Imeline aas
Sel künkal algas imeline aas, näis vastu taevasina sünk ja paljas. Seal hiirekõrvul rohi oli maas, nii imevärske ja nii igihaljas. Sealt künkalt algas imeline aas. Me kuulsime, kuis puude süda lõi ja tundsime, kuis mullast võrsus rohi. Puud hüüdsid hääletult: ei või, ei või ja haljas rohi sosistas: ei tohi. Me kuulsime, kuis puude süda lõi. Kas tõesti kord saab tõde muinasloost, et sellest laanest tagasi ei tulda. Me läksime ja oksad läksid koost ja värskes õhus lõhnas sooja mulda. Kas tõesti kord saab tõde muinasloost? Ehk küll me ümber kivist linn on taas, me kõnnime, kui kõnniks me legendis. Nüüd õites on me imeline aas, kuid kõik ta õied õitsevad meis endis. Ehk küll me ümber kivist linn on taas. |
Foto: Sirje Nootre |
Vastuseta kirjad. Triin Tasuja
su vastamata kirjad ei ole jäänud vastuseta ma ootan ikka iga päev nagu kurt kes kunagi kuulis meloodiat nagu pime kes kord valgust nägi su vastamata kirjad panevad kahtlema kas üldse olemaski oled olnud või jälle välja mõelnud ise leiutand ja uskund ma väikse tüdrukuna ikka ise olen |
|
Hando Runnel. Õnnetunne
Õnnetunne on võrreldav stiilitundega. Õnnetunne on stiil. Õnne tundmine on stiili valdamine. - Ärgu mõeldagu seda õnne, mida nimetame heaks saatuseks ja mis tuleb inimese peale nagu kusagilt väljast. Mõtlen õnnetundest kui inimese seesmisest võimest, seesmisest stiilitundest ja õnne tundmisest kui selle stiili valdamisest. Paljud ei julge õnnelikud olla, sest õnnelikke pilgatakse. Kuidas sa lähed mööda jõeäärt, vaatad vett, tunned tuult, kuuled kõige elava häälitsemist; kuidas tunned, et oled sellest puudutatud, sellest õnnelik - ei julge ju seda teistele avaldada, naerdakse su lihtsat meelt!
Õnnetunne on võrreldav stiilitundega. Õnnetunne on stiil. Õnne tundmine on stiili valdamine. - Ärgu mõeldagu seda õnne, mida nimetame heaks saatuseks ja mis tuleb inimese peale nagu kusagilt väljast. Mõtlen õnnetundest kui inimese seesmisest võimest, seesmisest stiilitundest ja õnne tundmisest kui selle stiili valdamisest. Paljud ei julge õnnelikud olla, sest õnnelikke pilgatakse. Kuidas sa lähed mööda jõeäärt, vaatad vett, tunned tuult, kuuled kõige elava häälitsemist; kuidas tunned, et oled sellest puudutatud, sellest õnnelik - ei julge ju seda teistele avaldada, naerdakse su lihtsat meelt!
INIMESE TEEKOND
Loe tähelepanelikult läbi Artur Alliksaare luuletus “Navigaatorid”. Jälgi iseenda lugemist ja arusaamist: mida tundsid lugemise ajal, missugused seosed ning mõtted tekkisid. Pane oma kogemus 4-5 reaga kirja. Jätka samamoodi Karl Ristikivi ja Jaan Krossi luuletustega. Missugune kolmest luuletusest sind kõige rohkem puudutas? Miks?
Kolm luuletust by Sirje Nootre on Scribd
PUNASED KINGAD
ÜLESANNE. Ühe Betti Alveri luuletuse pealkiri on “Tulipunane vihmavari”. Kuula luuletust. Millest luuletus sulle räägib? Mida ühist märkad tulipunase vihmavarju ja Anne Sextoni luuletuses punastest kingadest? Mida sümboliseerib eri luuletustes selles nimetatud värv? Leia veel ,,värvilisi" luuletusi. Millest luuletused sulle räägivad?
Viivi Luik
Kuldvitsad õitsevad praegu jumal teab, mitmes aias. Su süda punasest klaasist rändab maailmas laias. Ma mõtlen vahetevahel, kes küll võiks teda kanda. Kas ta veel paistab läbi? Ja mis ta eest võidi anda? Meie mõlemi sünnipäevi kõige rohkem see puutub. Verd, karamelli ja klaasi valgest paberist tuutus. |
Triin Soomets
Yks mesilane tantsib teisele: ta lamab liival, ta riideid rullib kirdetuul poolviltu rannast eemale. Kollaseid lilli kasvab ta mõlemast peost, punaseid lilli kastab ta unenäos keskealine aednik varemete kõrval väljal, mis on nelinurkne ja lõpmatu. Sinna aeda me lendame, see on meie päevatöö täna, meie, moonimesilaste, ja leiame ka tagasitee enne kui hakkab üks mesilane tantsima: punaste lillede põllu ääres ta lamab, ta riided vedelevad varemete vahel laiali. Punaseid lilli kasvab ta mõlemast peost, kollaseid lilli kastab ta unenäos noor aednik. Sinna me lendame ja kyll leiame ka tagasitee enne kui muud ei jää yle kui edasi minna. |
Anne Sexton
Ma seisan surnud linna müüride vahel ja seon kinni punaste kingade paelu ... Need kingad pole minu omad. Need kingad kuuluvad mu emale. Nad kuuluvad mu emaemale. Neid on antud käest kätte otsekui kallist pärandust. Aga neid on püütud ka peita otsekui häbiväärseid kirju. Selle suguseltsi kodu ja tänav, kuhu nad kuuluvad, - - needki on peidetud kõigi naistega tükkis ... |
LUULEMAASTIKUD
ÜLESANNE. Missugune on loodus, mida luuletajad kujutavad? Nimeta, missuguste kujunditega nad pilte maalivad.
Kuula luuletusi. Milliseid loodusmotiive märkad? Millest luuletused sulle kõnelevad? Kuidas aitab kõnetust mõista loodus? Missugune luuletus sulle kõige rohkem meeldis? Põhjenda, miks.
Kuula luuletusi. Milliseid loodusmotiive märkad? Millest luuletused sulle kõnelevad? Kuidas aitab kõnetust mõista loodus? Missugune luuletus sulle kõige rohkem meeldis? Põhjenda, miks.
Oli õitest kirendav aas. Juhan Viiding
Oli õitest kirendav aas ja usun et tuleb taas aga nüüd on lehedki maas aga nüüd on lehedki maas ja mulle meeldib see aeg ja mulle meeldib see aeg see aeg on meelega üks see aeg on meelega üks oli lõhnav suvine öö ja usun et tuleb taas aga nüüd on pilgudki maas ja tuuled undavad taas ja mulle meeldib see aeg ja mulle meeldib see aeg see rõske sügiseaeg see rõske sügiseaeg ja meel on meelega kurb ja meel on meelega kurb on sügise salakeel see kurbuse kodukeel |
Suveõhtu maal. Marie Under
Pilvist kulda puudele piisutab, hõbeudu heinamaad niisutab, rammus punapäine ristikhein lõhnab raskelt siin, kus ma vaikselt käin. Kibuvitsalt on varisend roosat lund. Kui väsind lapsed - lilled ihkavad und. Til-tal, til-tal, kari koju lääb, siis vaikseks kõik, ikka vaiksemaks jääb. Sügisnukrus. Mart Raud Oma viimaseid lehti laseb maha kask, kollaseid kui vask. Oma viimaseid lehti lennutab ta lahti karmi tuulega, nukra rahuga. Oma viimaseid lehti heidab endast lahti külma tuulde ja poetab pisara nagu salamahti. |
Lehed lang'sid. Juhan Liiv
Tuulehoog lõi vetesse, lehed lang'sid laintesse: lained olid tuhakarva, taevas üle tinakarva, tuhakarva sügise. See oli hää mu südamel: sääl olid tunded tuhakarva, taevas üle tinakarva, tuhakarva sügise. Tuisk. Juhan Liiv Tuisk jookseb võidu tuisuga, ei teine teisest mööda saa: üksteise ette tõttavad, üksteist nad maha jätavad. Ma vaatan, kuni väsib silm, mu mõtte tuleb vaimuilm: tuisk jookseb võidu tuisuga, ei teine teisest mööda saa. Need lumelained väljal, nad on nii armsad, hääd, kui süda on tusas ja palav, nad jahutavad pääd. Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää; jah isegi surm on nüüd mahe ja isegi hukatus hää. |
TAVALINE INIMENE JA ÜHE KINGAGA LAPS
ÜLESANNE. 1. Kirjelda, kes on luuletuse mina arvates tavaline inimene, mis teda kurvastab ja rõõmustab, millest ta unistab? 2. Milline tähtsus on minategelase arvates asjadel? Mida sina arvad asjade väärtusest? 3. Loe kõiki Triin Tasuja luuletusi. Millise maailma järele nende põhjal inimesed igatsevad? 4. Kuidas kajastub luuletuses mõte, et lapsepõlves kogetu mõjutab inimese edasist käekäiku? Milliste kujunditega seda luuletuses on väljendatud? 5. Meenuta mõnd oma toredat lapsepõlveelamust või -kogemust, mis sind tänini kuidagi mõjutab. Räägi sellest.
SELLES MÕTTES. Triin Tasuja
mina olen kõigest tavaline inimene unistan ka rikkaks saamisest et karusnahkse läki-läkiga regulaarselt seeni süüa Absolut Vodkat juua ja lihtsalt maru rahulik olla loodetavasti ilma selliste olemasolu paineteta mil ei peaks end kurnama küsimustega kas osta pesupulbrit või toitu kas süüa jälle kartulit või makarone kas käia koolis või tööl sest olles ainult üks meist kõigist kes püüab end elus hoida ja inimlikult tunda suutmata panna maailma teistpidi pöörlema muuta poliitikat ausaks või inimesi õilsamateks tahan ka mina, jah nagu keskmine Reporteri vaataja saada rikkaks et osta omale igavene rahu asjadest, mida ma ei vaja |
KAS KUSKIL ON KIRIKUT
Kuhu ma saaksin minna? Kas leidub treppi tänaval, kuhu istuda? Sest võib-olla ma ei taha veel surra maailmas, kuhu mind sünnitatud Elades talves, mis on jäine ja inimese soojusele kohatu Kas kuskil on kirikut? Sest ma tahaksin teada et olen veel elus kuigi kaotamas usku et miski aus veel on või nii püha et mind jäätunud maad kui miskit kaunist vaatama suudaks panna MUSTAD VIHMAVARJUD Ainult katkised mustad vihmavarjud õitsevad valgel sametlumel kui ma näen kogu maailma uuesti nagu see oli puhas nagu see olema peab puhas siis kui olime lapsed ja külm ei teinud haiget Mehed olid poisid ja naised tüdrukud – inimesed, nagu loodus meid teinud |
ÜHE KINGAGA LAPS KIIGUL
Need, kes on armastatud teavad lihtsust millega armastada Need, kelle kostitus siin elus on olnud rohkem valus kui vastuvõtlik inimheadusele – nemad nad igatsevad lõpuni puudutusi, mis ripuvad kui hingevarnas tühjad nagid nagu kleidita riidepuud vale kujuga geomeetria üksiku kingaga laps kiigul ema end üles poomas kiik kriuksudes liigub vaid tuule liikumise jõul Ta ootamatu tempo vaid turvalisim hoog me elus |
LINNUD MEELEL JA KEELEL
ÜLESANNE. 1. Mida sümboliseerib lind luuletuses "Kuidas portreteerida lindu"? Mida on sinu arvates loominguks vaja? Joonista luuletuse põhjal fantaasialind. 2. Luuletus "Kirjatükk" kujutab metamorfoosi. Mis ja miks muutub? Mida on luuletuses vastandatud? 3. Mida sümboliseerib lind Uku Masingu luuletuses? Kes ja missugused on nad, kellest luuletus räägib? 4. Hando Runneli luuletuses "Linnud" on mingi kurbuse, üksinduse ja kaduvuse tunne. Milles see väljendub? Mida sümboliseerib luuletuses jõe ja linnu metafoor.
KUIDAS PORTRETEERIDA LINDU
Jacques Prévert Kõigepealt maalida puur mille uks on lahti järgnevalt maalida üht–teist rõõmsat üht–teist lihtsat üht–teist ilusat üht–teist kasulikku ... linnu jaoks Seejärel asetada lõuend puu najale aeda parki või metsa peidus püsida puu taga olla vait ja vaga ... Lind tuleb mõnikord kähku aga tihti see palju aastaid nõuab kuni ta pärale jõuab Mitte kaotada julgust oodata oodata aastaid kui vaja sest see kas ta tuleb kähku või viivitab aastatepikkuse aja ei ole sugugi sellega seoses mis saab teosest Kui lind siis tuleb juhul kui ta tuleb säilitada sügavaimat vaikust oodata kuni lind läheb puuri ja kui ta on puuris sulgeda põgusa pintslitõmbega õrnasti uks tema taga siis aga kustutada ükshaaval kõik trellid silmas pidades et linnul ei puudutataks ühtegi sulge Järgnevalt maalida puu portree ja valida linnule ilusaim oks selt puult maalida kas haljaid lehti ja lahedat tuult päikesepihu loomade häält ja suvelõõsas rohu häält ja siis oodata kuni lind nõuks võtab laulda Kui ta aga ei laula siis see on halb märk märk et pilt on halb aga kui ta laulab siis see on hea märk märk et võite nüüd alla märkida oma nime Üliõrnasti võite siis kitkuda välja linnul ühe sule ja kirjutada oma nime maalingule. |
Kirjatükk
Jacques Prévert Kaks ja kaks on neli neli ja neli on kaheksa kaheksa ja kaheksa on kuusteist Korrata! ütleb õpetaja Kaks ja kaks on neli neli ja neli on kaheksa kaheksa ja kaheksa on kuusteist Ent äkki lüürasabalind üle taeva lendab laps näeb teda laps kuuleb teda laps hüüab teda Päästa mind mängi minuga lind! Ja siis laskubki lind ja lapsega mängib Kaks ja kaks on neli ... Korrata! ütleb õpetaja ja laps mängib ja lind mängib temaga ... Neli ja neli on kaheksa kaheksa ja kaheksa on kuusteist ja palju on kuusteist ja kuusteist? Kuusteist ja kuusteist pole midagi eriti mitte kolmkümmend kaks kes tahes mis tahes tehku ja nad kaovadki ära. Ja laps on peitnud linnu oma pingi laekasse ja kõik lapsed kuulevad ta laulu ja kõik lapsed kuulevad muusikat ja kaheksa ja kaheksa kaovad omakorda ja neli ja neli ja kaks ja kaks panevad omakorda plehku ja üks ja üks pole üht ega teist üksteise järel kaovad nad ära Ja lüürasaba mängib ja laps laulab ja õpetaja teeb kära: “Nüüd aitab sest jandist!” Ent kõik teised lapsed kuulavad muusikat ja klassi seinad siis tasakesi varisevad igast kandist Aknaklaasidest saab jälle liiv tindist saab jälle vesi pinkidest saavad jälle puud kriidist saab jälle kalju sulest saab jälle lind. |
Hannolaul. Uku Masing
Kui nad ühegi päeva suudaks olla ärkvel ja mõelda kartmata, et lähevad hulluks nähes tõde, kui nad ei mõtleks nagu kyttides lõvi või sõudes laeva, just nagu rahmeldades orja rasket tööd, kui nad mõtleksid nii nagu lind, kes äkki hakkab laulma valguse poole, siis oleks Jumala riik! Uku Masing (sünninimi Hugo Albert Masing) oli eesti teoloog, orientalist, filosoof, luuletaja, folklorist ja etnoloog. Ta oli ka tuntud polüglott ja tegeles maalikunsti, kalligraafia, botaanika ja muuga. LINNUD. Hando Runnel
Üle linna liiguvad linnuparved, mustad ja valged. Päike paistab veel õhtust, päramist paistust, minu süda on rahul, kuigi pole selleks põhjust. Ometi mingi rõõm on kui õginud minu mured. Sina oled kaugel, kaugel aastate taga, minust eespool-kaugel, muidugi mõista. Vahel kohtume küll mõnes ruumis, võibolla, kuid me vahel on ikkagi aegade jõgi. Kaks kallast ei saa kunagi kokku. Ainult linnuparved lendavad üle, ühed mustad, teised valged. Oi, aeglaselt aeg kulub neilgi kaldalt kaldale liuelda! |
Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva kontsertlavastus "Igal linnul on oma laul"
LUULET ELUST ENESEST
ÜLESANNE. Loe läbi kaks Postimehes ilmunud luuletust. Kirjuta esimese põhjal kodaniku avaldus politseile ja teise põhjal politsei vastus kodanikule. Kasuta ametikirja tavapärast vormi ja stiili.
Luulet elust enesest
Juhtus nii, et tudengineiu Maris Mäe jäi Kuressaare-Tartu bussis ilma oma mobiiltelefonist ning kirjutas selle kohta 20. oktoobril Tartu politseis blanketile luulevormis avalduse. Lähtudes põhiväärtustest, otsustas Tartu politseijaoskonna vanemkonstaabel Kert Kotkas, et lihtsalt kuiva kutse saatmisest Mäele oleks vähe, ja lisas omapoolse vastuskirja samuti luulevormis. (PM 30. okt 2008)
Luulet elust enesest
Juhtus nii, et tudengineiu Maris Mäe jäi Kuressaare-Tartu bussis ilma oma mobiiltelefonist ning kirjutas selle kohta 20. oktoobril Tartu politseis blanketile luulevormis avalduse. Lähtudes põhiväärtustest, otsustas Tartu politseijaoskonna vanemkonstaabel Kert Kotkas, et lihtsalt kuiva kutse saatmisest Mäele oleks vähe, ja lisas omapoolse vastuskirja samuti luulevormis. (PM 30. okt 2008)
AVALDUS (Maris Mäe)
Oh meelehärmi! Õhk nõrgub irriteerivat elementi, otsin menti! Kas või fragmenti Herosest, kes sulgeks Shiva destruktiivse silma – ma jäin oma telefonist ilma! Nokia, liugklapiga muusikamobiil kadunud kui tuuleiil. Mind ürab kahtluseuss, et kurikaelad samast rahvusest, mis Natalja Gontšarova, võib-olla nendel nimeks Vladimir, Vova. Ja veel kolm seltsimeest, kes irdund teest, kus kõnnib kõlbeline kodanik. Ja tulid peale Pärnust, sellest areaalist, kus sagedane nähtus lehemädanik, kuulasid muusadest hüljatud muusikat, nende maneerid olid luusivad ja nende pilgud aplalt peatumas mu õnnetul eelmainit’ telefonil. Täiega pime – kuritöökeskkond imeline (mind hülgas riim). Pauluse peatus, kuritöö veatus, asjade loopärane seatus – jah, kui oled Spinoza. But I’m just a girl from counttryside. Kui sa õigel ajal teele ei asu, ei ole jooksmisest kasu. Tänan tähelepanu eest! See sündis Kuressaare-Tartu bussis ja kahju 3000 Eesti krooni. |
POLITSEI VASTUS (Kert Kotkas)
Te muret mõistame ja meelehärmi, sest paraku kui seeni, mida pärmil võib soojas paljuneda rodus, nii kahjuks vargaid ilmuda võib võõrsil ja ka kodus. Et maailm siiski paremaks saaks kas või mõni sentki, Teil paluks tulla politseisse – või Teie keeli — menti. Et saaksime seal viia läbi süüteomenetlust, kus Teilt kui kannatanult lisaks paluksime seletust, mille abil täpsustada võimalikult veel saaks telefoni varastanud kurjade portreed. Ja kuigi kõva häälega ei lubadusi hüüa me, siiski Teid neil murepäevil abistada püüame. |
ÜLESANNE. Mis sa arvad, millised probleemid võisid tekkida Postimehes avaldatud luuletuste tõttu? Loe kolme nupu alla peidetud tekste ja kujunda oma arvamus.
ARVAMUSLUGU LUULEVORMIS
ÜLESANNE. Kirjanik Kaur Riismaa kirjeldab Postimehe arvamusportaalis luulevormis Eesti elu vastuoksust ja absurdsust. Mille suhtes on Kaur Riismaa kriitiline? Milliste kujunditega ta oma suhtumist väljendab?
Arvamuslugu luulevormis: hapud viinamarjad
Kaur Riismaa ärevail päevil unustas eesti mees tunnid sapphilise erootikaga ning tuiskas barrikaadidele lillad loomad kahtlemata ohustavad temagi lahutatud abielu pühadust millal kirikus käis ei mäleta aga suu tuleb võõraid sulgi täis võtta mis siis et patt ja kristlikud pereväärtused ajavad tavalisel reedeõhtul läkastama keegi tokerjas tädi ytelnud kusagil intervjuus et eesti keel sureb välja ei mäleta millise raamatu viimati ostis aga tädile pasunasse tuleb anda ikkagi kuidas see king nii väga pigistab just sealt kus on keel ja perekond oleks nondega me vabas riigis kõik korras egas ajaks hysteeriasse egas ajaks rusikaid viibutama lööb see kes enim kardab kui ma mõtlen eestlaste peale näen ma väikest hirmunud last kes pysib iseseisvalt savijalgadel parema jala king vasakus vasaku jala king paremas jalas ning nutt kärmelt varuks |
MÄNGULISELT
PORTS PROOSAT
Jeanette Winterson: Pimedus tuli enne istet võtmist ära pühkida ja laiali lükata. Pimedus kükitas toolidel ja rippus trepi kohal nagu kardin. Mõnikord võttis see otsitud asjade kuju: pann, voodi raamat. Mõnikord nägin oma ema, tumedat ja vaikset, enda poole kukkumas. Pimedus oli olemasolu. Õppisin selles nägema, õppisin sellest läbi nägema, ja õppisin omaenda pimedust nägema.
Mõned inimesed ütlevad, et parimail lugudel ei ole sõnu. Neid pole kasvatatud tuletornipidamiseks. Tõsi ta on, et sõnad pudenevad maha ning et tähtsad asjad jäetakse sageli ütlemata. Tähtsad asjad on peidus näoilmetes, liigutustes, mitte meie lukustatud keeltes. Tõelised asjad on liiga suured või liiga väikesed, või igal juhul alati vales suuruses, et keeleks nimetatud vormi mahtuda. Ma tean seda. Aga ma tean veel midagi, sest mind kasvatati tuletornipidamiseks. Keera maha igapäevane kära ja kõigepealt tuleb kergendus vaikusest. Seejärel, väga vaikselt, tasakesi nagu valgus, naaseb tähendus. Sõnad on osa vaikusest, mida saab kõnelda.
Mõned inimesed ütlevad, et parimail lugudel ei ole sõnu. Neid pole kasvatatud tuletornipidamiseks. Tõsi ta on, et sõnad pudenevad maha ning et tähtsad asjad jäetakse sageli ütlemata. Tähtsad asjad on peidus näoilmetes, liigutustes, mitte meie lukustatud keeltes. Tõelised asjad on liiga suured või liiga väikesed, või igal juhul alati vales suuruses, et keeleks nimetatud vormi mahtuda. Ma tean seda. Aga ma tean veel midagi, sest mind kasvatati tuletornipidamiseks. Keera maha igapäevane kära ja kõigepealt tuleb kergendus vaikusest. Seejärel, väga vaikselt, tasakesi nagu valgus, naaseb tähendus. Sõnad on osa vaikusest, mida saab kõnelda.
Meie eksistentsi fossiilarhiivis ei ole jälgegi armastusest. Seda ei leia maakoorest, see ei oota avastamist. Meie esivanemate pikad luud ei räägi nende südametest. Nende viimane söömaaeg on mõnikord turba või jää sees säilinud, kuid nende mõtted ja tunded on kadunud. /---/
Ja ikkagi on inimese keha kõigi asjade mõõt. Seda mõõtkava tunneme kõige paremini. See naeruväärne kuus jalga vöötab maakera ja kõike selle sees. Me räägime jalgadest, kätest, haaretest, sest seda me tunneme. Me tunneme maailma oma kehas ja keha kaudu. See on meie laboratoorium, ilma selleta ei saa me katseid teha. See on ka meie kodu. Ainus kodu, mis on päriselt meie oma. Kodu on seal, kus on süda...
Ja ikkagi on inimese keha kõigi asjade mõõt. Seda mõõtkava tunneme kõige paremini. See naeruväärne kuus jalga vöötab maakera ja kõike selle sees. Me räägime jalgadest, kätest, haaretest, sest seda me tunneme. Me tunneme maailma oma kehas ja keha kaudu. See on meie laboratoorium, ilma selleta ei saa me katseid teha. See on ka meie kodu. Ainus kodu, mis on päriselt meie oma. Kodu on seal, kus on süda...
Toon Tellegen: "Et me siin oleme, on ime," ütles sipelgas. "Aga samas on see just väga tavaline asi."
Ja seal nad siis on, keset metsa käsipõsakil jõekalda ääres rohus, kõrgel puuladvas, rännakul metsa teise otsa või mujale, mõtiskledes ja imestades elu ja surma, aja ja igaviku, õnne, unustuse ja iseenda üle. Nad saavad haiget ja paranevad, kardavad ja julgustavad, kurvastavad ja lohutavad, igatsevad ja kirjutavad kirju, peavad sünnipäeva ja kukerpallitavad metsaveeres aasanõlvalt alla.
"Natuke aega hiljem sõid nad suhkruvaabaga kibuvitsamarju ja pöögiõiemett ja rääkisid asjadest, millest nad alati rääkisid, tavalistest asjadest ja keerulistest asjadest ja ei millestki erilisest."
Ja seal nad siis on, keset metsa käsipõsakil jõekalda ääres rohus, kõrgel puuladvas, rännakul metsa teise otsa või mujale, mõtiskledes ja imestades elu ja surma, aja ja igaviku, õnne, unustuse ja iseenda üle. Nad saavad haiget ja paranevad, kardavad ja julgustavad, kurvastavad ja lohutavad, igatsevad ja kirjutavad kirju, peavad sünnipäeva ja kukerpallitavad metsaveeres aasanõlvalt alla.
"Natuke aega hiljem sõid nad suhkruvaabaga kibuvitsamarju ja pöögiõiemett ja rääkisid asjadest, millest nad alati rääkisid, tavalistest asjadest ja keerulistest asjadest ja ei millestki erilisest."
Lepistik. Jaak Jõerüüt
Lepistik. Selle taga lamab unustatud tiik. Tiigis kasvavad unustatud karpkalad, soomused seljas suured nagu auto küljepeeglid.
Lepistik, lepavõsa, pärast vihma rohelisem kui roheline, nagu vanaisa kirjutuslaua tumeroheline kalev - ristkülik pruunis puuraamis. Lepavõsa, tühjuse täitja, kraavide täiskasvataja, see, mis eraldab mahajäetud majad maanteest, kus sõidavad mahajätjad.
Lepistik, selle taga elab kellegi ema, kaugemal, kui unustatud kalad.
Kuni armastus peale tuleb. Veronika Kivisilla.
25. märts 2015 Hommiku ja tõukereatta lugu Mina oma tõukekaga teel rongijaama, vastu tuleb rühmatäis helkurvestides mudilasi. Läbisegi kõlavad järgmised hüüded: "Issand, kui naljakas, tõukekaga tädi!" "Ma pole kunagi tõuksiga tädit näinud!" "Mina onut ükskord olen, aga tädit mitte." "Siukest tädit pole olemaski!" "Mis sest, et pole olemas, ikkagi on naljakas!" |
|